Kui sul on ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire, siis võib kodu korrastamine ja korrashoidmine tunduda nagu lõputu võitlus. Võib-olla oled kogenud seda: sa alustad korrastamist, ent ühtäkki leiad end lugemast vanu kirju või korrastamas hoopis köögisahtlit, kuigi alustasid riidekapist. Korraga on igal pool natuke tehtud, kuid kuskil pole päriselt valmis. Ja lõpuks tunned end läbikukkununa.

Olen KonMari konsultandina töötanud ATH-ga inimestega ning võin kinnitada: KonMari meetod tõepoolest aitab. Mitte ainult korda luua, vaid ka mõista, miks meil üldse on segadus ja kuidas teha nii, et igapäevaelu oleks lihtsam.

Miks on ATH-ga inimestel nii raske kodus korda hoida?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestel on sageli raskusi täidesaatvate funktsioonidega – see tähendab, et neil on keeruline ülesandeid alustada, järjestada, järjepide olla ja lõpule viia. Lisaks vajab ATH-ga aju pidevat stimulatsiooni. Väikesed, igapäevased ülesanded – näiteks asjade oma kohale panemine – võivad tunduda mõttetud ja isegi vaimselt “summutavad”. Aju ei saa neist piisavalt “dopamiinilaksu”, mistõttu need tegevused lükkuvad edasi või jäävadki tegemata.

Sageli peab inimene lihtsalt nägema oma asju, et neid mitte unustada – nii tekivadki kuhjad, mis esmapilgul tunduvad kaootilised, kuid millel on inimese jaoks sisemine loogika: “Kui ma selle silme alt ära panen, siis ma unustan selle ära.”

Samas ei saa täielikult kaose sees elada – kas või seetõttu, et segadus võib hakata mõjutama su suhteid, tuju, töövõimet, keskendumist ja enesehinnangut.

Kuidas KonMari meetod ATH-ga inimest aidata saab?

Marie Kondo KonMari meetod põhineb lihtsal, ent sügaval küsimusel: “Kas see ese toob mulle rõõmu?” Selle asemel, et keskenduda kasutatavusele või praktilisusele (“Kas ma vajan seda?”), juhib KonMari meetod tähelepanu tundetasandile – see loob korrastamisest empaatilise ja eneseteadliku protsessi.

ATH-ga inimestele on see lähenemine eriti kasulik, sest:

• See aktiveerib emotsioonid, mitte loogika. Rõõm on tunne, mitte otsus – ning aju, mis januneb stimulatsiooni järele, reageerib tunnetele tugevamalt kui käskudele.

• Kategooriate kaupa korrastamine vähendab ülekoormust. KonMari meetod ei alusta mitte toast või kapist, vaid esemekategooriast (nt riided, raamatud, paberid). See vähendab tunnet, et “ma pean kõike korraga tegema” ning võimaldab fookust hoida. Lisaks saab kategooriaid jagada alamkategooriatesse ning teha korrastamise veelgi hallatavamaks.

Miks vähem asju = vähem stressi? 

Kui sul on ATH, siis vähem asju = vähem otsuseid = vähem kognitiivset koormust. Iga ese, mida me omame, nõuab meilt midagi: tähelepanu, ruumi, energiat. Suure asjakoguse haldamine võib põhjustada kroonilist ülekoormust ning ajju jääb vähem “vaba ruumi” igapäevaeluliseks püsivamaks keskendumiseks, sest pidevalt miski ju nõuab meie tähelepanu. 

Kui sa vabaned kõigest, mis ei too sulle rõõmu – mitte ainult visuaalselt, vaid ka emotsionaalselt – lood sa enda ümber keskkonna, mis toetab sinu vaimset heaolu. Otsused muutuvad lihtsamaks. Asju on lihtsam tagasi panna, sest neid on lihtsalt vähem. 

ATH ja “nähtavad süsteemid”

Üks oluline aspekt, mida korrastamisel koos ATH-ga inimestega arvesse võtta tuleb on nähtavus. Kuna paljud ATH-ga inimesed vajavad visuaalseid meeldetuletusi, võib liialt minimalistlik kodu tunduda steriilne või isegi segadust tekitav. Sellepärast KonMari meetod ka sobib kuna KonMari meetodi puhul on hoiustamise üks põhivõtmeid nähtavus. Ese peab olema näha – olgu see ese kas riiulis, sahtlis või karbis- pilku eseme asukohale peale heites, peaks olema seda näha.

Korrastamise eesmärk ei ole peita kõike silma alt ära, vaid luua süsteem, mis toetab sinu eluviisi ja ajutööd.

Kuidas tunda rõõmu korrastamisest?

Paljude jaoks on korrastamine tüütu kohustus. ATH-ga inimese jaoks võib see olla isegi kurnav, sest ülesanne tundub lõputu ja igav. Siin tulebki mängu rõõmu küsimine: “Kas see paneb mind tundma hästi?”

Kui iga ese, mille säilitad, toob sulle pisikese rõõmuhetke, siis hakkab su ümbrus sind toitma, mitte kurnama. Samuti tasub mõelda, et:

• Iga korrastamisse panustatud minut on investeering sinu rahusse.

• Korrastamine võib olla nagu hetk, mil sa valid iseenda.

Mida tähendab “vabanemine” KonMari mõistes?

KonMari meetod ei ole ainult asjadest vabanemine. Tegelikult on see pigem alleshoidmise kunst: sa hoiad alles vaid seda, mis sind rõõmustab. Mõtle – kui palju asju on su kodus vaid sellepärast, et:

• “See oli kingitus…”

• “Ma peaksin seda alles hoidma…”

• “See võib kunagi kasulik olla…äkki läheb vaja…”

• “See meenutab midagi… ehkki see pole mulle tegelikult oluline.”

Kui sa valid alles hoida ainult neid esemeid, mis toovad rõõmu, hakkad sa märkama, et sul on rohkem energiat, rohkem aega ja rohkem selgust.

Kuidas KonMari aitab järjepidev olla?

ATH-ga inimesed alustavad tihti entusiastlikult, ent kaotavad hoo poole peal. Siin on mõned nipid, kuidas KonMari meetodi järgi korrastamist lõpule viia:

• Loo plaan. Jaga põhikategooriad väikesteks osadeks. Näiteks mitte “riided”, vaid “särgid”, “sokid”, “püksid”. Olen loonud ka korrastusnimekirja, mille leiad siit! Iga selline alamkategooria tundub ajule tehtavam. Väike, selge ülesanne aktiveerib ATH-ga aju rohkem kui udune “korrasta kogu kapp”.

• Sea korrastamiseks kindel aeg. Pane korrastamine kalendrisse nagu kohtumine. Näiteks: “Pühapäeval kell 11 – särkide ja kampsunite korrastamine.”

  • Kasuta korrastamise ajal ka taimerit, näiteks 25 minutit (Pomodoro tehnika – on isegi selle äpp olemas vaata siit.) Aja piirang aitab vältida väsimust ja hajumist.

• Pildista enne ja pärast. Visuaalne progress motiveerib ja saad kohest tagasisidet.

• Luba endale rõõmu. Premeeri end pärast iga sessiooni millegi lihtsaga: jalutuskäik, soe jook, puhkamine.

Kokkuvõte: KonMari ei nõua täiuslikkust – vaid teadlikkust

Kui sul on ATH, ei ole korrastamine võimatu. Sa lihtsalt vajad süsteemi, mis toetub su aju tugevustele: loovusele, emotsionaalsele tundlikkusele ja vajadusele selge stimulatsiooni järele. KonMari meetod pakub just seda – empaatilist ja eesmärgipärast viisi oma elu korrastada.

Kui sul on tunne, et segadus võtab su elu üle, siis alusta väikselt, samm korraga. Üks kategooria korraga. Ja küsi endalt: “Kas see toob mulle rõõmu?”